Elektrolüütiline tsinkimine rakistel ja trummelmeetodil

Elektriline tsinkimine on levinuim terase elektrolüütiline pindamisviis. Töötluse käigus saavutatud pinnakate tagab mõistliku korrosioonikaitse ja meeldiva välimuse väheste kuludega. Pindamist kasutatakse sageli ka värvi all, parandamaks korrosioonikindlust ja värvi kinni püsimist.

Tsinkimine rakistel elektrolüüt aluseline:
Katte paksus: 5-25 mikronit
Pind pärast katmist: poollläikiv
Protsessi lõppstaadium: passiveerimie
Pind pärast passiveerimist: helesinine, kollane, must
Tsingitava osa maksimummõõdud: 3100x1200x350

Tsinkimine rakistel elektrolüüt happeline:
Katte paksus: 5-25 mikronit
Pind pärast katmist: läikiv
Protsessi lõppstaadium: passiveerimie, lakkimine
Pind pärast passiveerimist: helesinine
Tsingitava osa maksimummõõdud: 3100x1200x350

Tsinkimine trummelmeetodil elektrolüüt happeline:
Katte paksus: 6-12 mikronit
Pind pärast katmist: läikiv
Protsessi lõppstaadium: passiveerimie
Pind pärast passiveerimist: helesinine, kollane
Kaetavate detailide suurus: max L=120 mm; läbimõõt 8mm; min L=15 mm; läbimõõt 2,5 mm
Trumlisse laetavate detailide max mass 20 kg

Kõik pinnakatted ja passivatsioonid vastavad RoHS standardile ja ei sisalda Cr6+ ühendeid

Standardid:
Electroplated coatings of zinc with supplementary treatments on iron or steel (ISO 2081:2008)
Kromaatsed konversioonkatted tsingil, kaadiumil, alumiinium-tsingisulamil ja tsingi-alumiiniumsulamil. Katsemeetodid (EVS-EN ISO 3613)
Kinnitusdetailid. Galvaanilised katted (EVS-EN ISO 4042)
Corrosion tests in artificial atmospheres. Salt spray tests (ISO 9227)
Metallide korrosioonitõrje. Galvaanikatted. Üldnõuete kindlaksmääramise meetod (EVS-EN ISO 1403)
Metallkatted metallpindadel. Galvaani- ja keemilised katted. Ülevaade meetoditest, mida kasutatakse nakke määramiseks (EVS-EN ISO 2819)

Tsink kaitseb terast mitte vääris metallina katoodiliselt, mistõttu väikesed narmad pinnakattematerjalis ei põhjusta terase otsest roostetamist. Korrosioonikaitse mudeldamisel kasutatakse aega, mil pinnakattematerjal peab vastu pidama, enne kui osale hakkab ilmuma punast roostet. Enamasti tähendab mudeldamine neutraalset standardile ISO 9227:2006 vastavat soolpritsi testi.
Enamasti muudetakse elektriliselt sadestatud tsingist pinnakattematerjal passiivseks, et tsingi oksüdeerumine oleks võimalikult aeglane. Seega kaitseb passiveerimine tsinki valge rooste eest ning tsink omakorda kaitseb alusmaterjali punase rooste eest. Tänapäeval peab just uutele RoHS- ja ELV- direktiivile vastavate passiveerimiste kaitseks kasutama nn. järelkastmist (sealer), millega saavutatakse korrosiooninäitajate märkimisväärne paranemine. Pinnakattematerjali valge rooste taluvust hinnatakse lõpptestis selle põhjal, kui kaua passiveerimine (ja järelkastmine) peavad soolpritsimisel vastu. Joonistel võidaks ära tuua nõutud vastupidamisajad.